TALVEREHVID

Rehvivahetus on üks olulisemaid liiklusohutust tagavaid toiminguid. Aastaringsetest rehvidest võib eksteermsetes ilmastikuoludes mitte abi olla – pole olemas kõikvõimsaid rehve, mis tagaksid ühtviisi turvalise sõidu nii käreda külma (-20 °) kui ka plusstemperatuuriga (7°). Seepärast tuleb sügise lõppedes alla panna talverehvid.

Talverehvid tuleb alla panna siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on langenud kuni 7°. See tähendab, et järgnevatel päevadel võib oodata lumesadu, teede jäätumist, ning suverehvid ei taga sellisel juhul turvalist sõitu. On tõestatud, et talverehvidega võib jäätunud teel tunduvalt kiiremini seisma jääda kui suverehvidega.

Optimaalsete näitajatega talverehvid

Talverehvide valmistamiseks kasutatakse spetsiaalset kummisegu, mis tagab madalal temperatuuril optimaalse elastsuse (see sõltub oluliselt sünteetilisest kummist, süsinikdioksiidist ning ränist). Suverehvides kasutatakse kõrgete temperatuuride suhtes vastupidavat kõvemat kummi, mis muutub külmaga kiiresti jäigaks ning kaotab paindlikkuse, mis tagab ühtlase ja pideva kontaktpinna teega – sõiduk hakkab seepärast kergemini libisema. Talverehvid muutuvad suvel ülemäära pehmeks, sõiduk kaotab stabiilsuse ning talverehvid kuluvad suvel sõites kiiresti ära.

Talverehvi rehvimuster

Talverehvidel ja suverehvidel on erinevad rehvimustrid – talverehvide rehvimuster on rohkem laiu sooni ning pea 5 korda rohkem lamelle, seepärast on talverehvid suutelised vett ja lund tõhusalt eemale juhtima. Poriloiku sõites on väiksem vesiliu ning haarduvuskao oht.

Talverehvide rehvimuster on suverehvide omast sügavam, see tagab lumistel ja poristel teedel parema haarduvuse (rehvimuster „lõikub” paremini lumme). Talverehvide kasutamisel tuleb kontrollida rehvimustri sügavust, see peab olema vähemalt 4mm. Väiksema sügavusega talverehvid ei taga piisavalt turvalist sõitu.

Alati peab meeles pidama, et ükski rehv ei garanteeri jäätunud teel optimaalset turvalisust, sel juhul võib täiendavalt kasutada rehvikette.

Kas kitsad või laiad talverehvid?

Sõiduki hooldusraamatus on ära toodud talverehvide soovitavad suurused (s.h.laiused), millest tuleb oma sõiduki puhul lähtuda. Nimetatud suurusi nimetatakse kinnitatud rehvisuurusteks. Mõned tootjad pakuvad mitut varianti – laiemaid ja kitsamaid rehve.

Mida kitsam rehv, seda väiksem on kokkupuutepind teekattega. Kitsamad rehvid on parema sooritusvõimekusega järgmistel teedel:

  • kõval ja libedal teel (kinnisõidetud/kinnitambitud lumega teel)
  • veega kaetud teel
  • ebatasasel, kehvas seisus teel

Laiade rehvide kasutamisel peab rehvirõhku rohkem kontrollima, see tagab rehvi hea haarduvuse libedal teel (näiteks, kerge lume või lobjakaga). Rehvilaius sõltub peaasjalikult oodatavatest teeoludest, seepärast on tegemist pigem kompromissiga.